Kõva sõna

Mõtelda on mõnus, ütlemine raskem… Järgnevalt valik ütlemisi Hilaro argipäevast.

[listdot]

  • Laulavad need, kes sagedamini seelikuid kannavad, ma mõtlen tõsiselt, need, kes on tüdrukuks sündinud…
  • See on saateta laul, katsuge ise viisi pidada!
  • Bass, kui sa vahetad süsteemi, vaheta nooti ka!
  • Laulge tumedama tooniga, aga päris lastehirmutamiseks veel ei lähe…
  • Nagu eestlastel ikka, kisub kõik valsiks.
  • Dirigendil käpp püsti – sinul mokk maas!
  • Kui see on forte, siis mina olen nõus konn olema.
  • Kõik teevad ise seda, mis noodis kirjas, ilma et dirigent endast väljuks!
  • Alt, kas sa ei saaks ennast korraks sopraniks mõelda?
  • Tenor, te ei tohi kätt tõsta, kui keegi küsib, kes ei ole seda laulu õppinud.
  • Võtke see hingamine sealt ära. See oli mul mingi nõrkusehetk, kui ma lubasin seal hingata.
  • Teistsugune lugu mõjub ainult siis, kui ta on teistsugune.
  • Ma võin esineda küll, aga te ei ole tulnud siia mind kuulama.
  • Alt, kas me oleme sellest la-st rääkinud – see on eriliselt kõrge la!
  • Bass, kas sa näed, kus sopran on, seal lae all, jalad allapoole.
  • Alt hakkab laulma ja poisid õpivad lehe keeramist.
  • Kohe näha, kuhu lugu vajub – bassi poole vajub…
  • Kui teil on tunne, et laulate valesti, on teil õigus, te laulate õigesti!
  • Mehed, teie jaanipäev lõpeb siis ära, kui naistel tuleb armastus.
  • Laia poognaga tõmbad, laia pintsliga lausa, lausa labidaga!
  • Pange seal üleval nagu pühade pasunad!
  • Õhujuga on konkreetne ja kestab kaua!
  • Fermaat – see on nii pikk paus nagu mina tahan.
  • Siis te ei tee veel midagi, siis teete lihtsalt puhtalt uuu….
  • Sopran, ärge laske end segada üldisest kergemeelsusest.
  • Toored tikrid on kahjulikud kõhule, toored lood on kahjulikud kõrvadele!
  • See, et alustatakse koos, eristab koorilaulu muust jorramisest.
  • Põhjamaine rahvas ei suuda kiiresti tunnet anda.
  • See ei ole bassi viga, see on Mozartil lihtsalt niimoodi kirjutatud.
  • Hääle andmine on püha toiming, nagu kokanduses soola panemine.
  • Siin ei ole fortet. p – tähendab, et fortet ei ole.
  • Viimase takti järel on hõrk takt!
  • Teie soome keel on Krabi aktsendiga!
  • Seal ongi see vahe, et ükskord on ühtmoodi ja teinekord on teistmoodi.
  • Kõva progress – me oleme teise helistikku jõudnud.
  • Kui aeglasi lugusid teed, siis kell läheb nii kiiresti!
  • Kahandamised ja paisutamised annavad kokku kaisutamise.
  • Kui on bassivõti, siis on nii, et naised ei saa. Mõned natukene vahel saavad, näiteks mina vahel saan.
  • Kui me liiga kaua lõugame, siis lõpus forte enam ei mõika, ta on ära kulunud!
  • Leedu keel on lihtne – isane kass on kurr-njauskas, emane kass nurr-skaite…

[/listdot]

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.